50 + erinevale ärivaldkonnale kirjutatud tekste

4 raamatu autor

5 raamatu toimetaja

6 aastat kogemust

Läbipõlemine: kuidas mul vabakutselisena toss välja läks ja mis pärast sai

Olgu see lugu hoiatuseks kõigile, kes on alles alustanud elu vabakutselisena. Freelancer olla on väga äge, aga sellel on ka oma pahupool. Sa võid töösse nii ära uppuda, et lõpuks kannatab nii töö ise kui ka kogu su ülejäänud elu.

(Diskleimer. Ma pole psühholoog, ma lihtsalt räägin, mis minuga juhtus ja mida ma tegin, et sellest jamast välja tulla. Lõpuks annan mõne soovituse ka.)

Minust sai vabakutseline copywriter ja kirjutaja 2017. aastal. Olin juba rohkem kui aasta palgatöö kõrvalt oma asja ajanud, mul oli korralik kliendibaas, algaja kohta väga okei veebileht ja megasuur hulk pealehakkamist. Kui ma Rahva Raamatu, oma viimase tööandja ukse enda järel kinni panin, polnud mul tuleviku ees kõige vähematki hirmu. Sest no tegelikult ka, mis oleks olnud kõige jubedam asi, mis oleks juhtuda saanud? Oleksin pidanud tööle tagasi minema?

Aga see, et ma hakkamasaamise pärast hirmu ei tundnud, ei tähendanud, et ma poleks mõistnud: kui ma piisaval hulgal tööd ei tee, ei suuda ma end ära elatada. Lisaks igakuistele üürimaksetele olid ka muud kulud, mille eest tuli hoolt kanda.

Alguses oli kõik hästi

Olin varem olnud kohutav unekott ja arvanud et raskusteta varane ärkamine minuga selles elus küll kokku ei käi. Vale! Mulle meeldis mu töö sedavõrd, et panin kella juba viieks helisema. Varased tunnid sobisid kirjutamiseks ülihästi. Isegi kui õues oli veel pime, tõmbasin kardinad eest, tervitasin akna taga olevat vahtrapuud (tegelt ka) ja asusin tööle. Ja nii kuni õhtul 6–7-ni välja.

Muidugi polnud see iga päev nii, aga suures plaanis küll.

Kui sa alles alustad vabakutselisena, siis võtad vastu kõik tööd, mis pakutakse. Sest raha peab ju teenima. Noh, ja siis võib juhtuda, et kõigi tööde valmis jõudmiseks pead sa ka nädalavahetused appi võtma.

Pole hullu, saame hakkama.

Olin umbes pool aastat niimoodi töötanud, kui mul tuli mõte oma hea sõbra Rain Siemeri kasvajaga võitlemise lugu raamatuks vormida. Rain oli nõus. Tegime suure hulga intervjuusid ja ma asusin kirjutama. Mulle ülisuperväga meeldis seda teha. Ehkki lugu on karm, nautisin raamatu kirjutamise protsessi lausa nii palju, et tegin seda kõigi teiste tööde kõrvalt.

Saime raamatule palju head tagasisidet ja 2019. a alguses tegi kirjastus Helios mulle pakkumise järgmine raamat kirjutada. Suure õhinaga võtsin pakkumise vastu. See polnud aga mitte ühe eluperioodi, vaid terve elu lugu. Mis tähendas kõvasti rohkem kirjutamist.

Et käsikiri tähtajaks valmis saada, kirjutasin sõna otseses mõttes terve kevade ja suve. Tagantjärele tarkusena võtsin projekti alguses liiga tšillilt ja nii juhtuski, et viimased kaks kuud istusin sisuliselt ainult kirjutuslaua taga või magasin.

Kui raamat valmis, oli megauhke tunne. Tähistamiseks aega polnud, sest copy-kliendid tahtsid teenindamist ja üür maksmist. Ma ei teinud isegi nädalast pausi, vaid panin kohe edasi.

Nii.

Sain aru küll, et see töötempo pole päris okei ja otsustasin, et järgmisel, 2020. a suvel puhkan terve kuu järjest ja ei mingit raamatut!

Saabus kevad 2020. Covid. Kuna keegi ei teadnud, mis saab, ja polnud kindel, kas mul ühtegi klienti alles jääb, võtsin vastu pakkumise järgmine raamat kirjutada. Suva see suvepuhkus.

Selle raamatu kirjutamisega läks samamoodi nagu eelmisega. Alguses veidi lebomalt, nii et sain kõrvalt ka copy-kliente teenindada, ja lõpuks täielikult hullu pannes.

Taaskord ei puhanud ma pärast raamatu valmimist nädalatki.

Ma saan aru küll, et jutt läheb juba igavaks, aga kui saabus aasta 2021, kordus täpselt sama stsenaarium.

Midagi on valesti

2021. aasta suvel tulid esimesed märgid, et kõik pole enam okei. Tahtsin ainult magada, varane ärkamine oli ammu unustatud. Uute copy-päringute peale ma ei rõõmustanud, vaid kirtsutasin nina. Hakkasin kahtlustama, et see töö polegi vist tegelikult see, mida ma teha tahan.

Tööpäevad olid endiselt pikad, aga tehtud jõudsin järjest vähem. Vahtisin aknast välja, lugesin astroloogiasaite (noh, et kas miski tuleb mind päästma, rahalaev näiteks) ja jõin tööstuslikes kogustes kohvi. Et ärkvel püsida, ja maitse ka meeldis.

Kui varem oli tuju üles-alla käinud, siis 2021. a teises pooles oli see püsivalt halb. Elukaaslasele vaatas igal õhtul vastu mossis nägu, kes ütles, et ei, ma ei saanud ka täna midagi tehtud ja mul on nii halb tuju, palun tule lohuta mind. Mõtlesin endiselt, et mulle lihtsalt ei meeldi see töö enam.

Hakkasin töökuulutusi vaatama. Midagi huvitavat polnud, nii et lasin aga oma asja edasi.

Mulle on eluaeg mukkimine ja sättimine meeldinud, aga ma ei teinud seda enam. Mis küünelakk? Milleks? Mis uued riided? Raha pole ja ma ei käi ju kontoris. (Selle asemel olin poole päevani pidžaamas ja hommikumantlis.)

Elukaaslasega jalutama minemine tundus kohutav koorem. Miks ma pean tulema? Ilm on kehv ja ma lihtsalt ei jaksa.

Kui ta tahtis mu töö teemal midagi arutada, muutusin trotslikuks küünikuks, kes virises, kui mõttetu see töö on: teed ja teed ja raha ikka pole.

Aknast välja vaatamise eest üldiselt keegi raha ei maksagi. Ja kuna ma argipäeviti midagi tehtud ei saanud, siis pidin “töötama” ka nädalavahetustel. Mis tähendas seda, et ma vahtisin ka siis ilma suuremate tulemusteta lihtsalt niisama arvuti taga. Selle asemel, et õue minna ja puhata.

Juukseharjale hakkas järjest rohkem karvu jääma. Jälgisin seda trendi murelikult, kuni ühel hommikul duši all olles tundsin, kuidas terve salk juukseid koos veega mööda selga alla voolab. Paanika kuubis. Tuli tõdeda, et mu paksust patsist oli alles ainult roots ja ma lasin oma pikad juuksed ära lõigata. Tagantjärele olen lühema soengu üle muidugi rõõmus. Kannan seda siiamaani, ehkki juuksekasv on ammu taastunud.

Olin kogu aeg oma seksuaalsusega väga heas kontaktis olnud, aga nüüd puudus mul seksi vastu peaaegu igasugune huvi. Võib-olla mängis oma rolli ka see, et ma ei meeldinud endale enam napis pitsöösärgis, rääkimata pesust. Olin nimelt vargsi endale 6 lisakilo kogunud ja minu kasvu kohta on seda üsna paras ports. Ma lihtsalt ei tundnud ennast enam iseendana. Ma ei söönud rohkem kui varem ja sellepärast ajas seletamatu kaalutõus mind veelgi rohkem stressi.

Mul polnud enam mitte millekski energiat. Ma ei hoolitsenud ei enda, elukaaslase ega meie kodu eest. Nägin kõike mustades värvides, vähesed asjad tegid rõõmu. Kõige hullem kogu selle jama juures oli see, et ma ei saanud aru, mis mul viga on.

Arvasin, et mu jõuetus ja energiapuudus on äkki valest toidust (või vanusest, aga selle peale ma väga palju mõelda ei julgenud). Tegime elukaaslasega Eric Edmeadesi Wildfiti toitumisprogrammi. Jätsime ära suhkru, kohvi, jahu, piimatooted ja veel midagi. See tõi tõesti uue hingamise ja rohkem energiat, aga varsti saabusid jõulud ja ma küpsetasin kaksteist plaaditäit piparkooke. Kohviliitrid taastusid ka.

Panime elukaaslasega suuri lootusi 2022. aasta jaanuaris toimuma pidanud kuuajasele Mehhiko-reisile. Pidin seal tööst täiesti eemal olles otsustama, kas ma tahan veel kirjutaja olla või pole see ikka minu tee ja ma peaksin tegema midagi muud.

Ka minu uus veebileht oli ootel. Pole ju mõtet seda valmis teha ja raha alla panna, kui ma kuu aja pärast pliiatsi lõplikult nurka viskan. Türkiissinise ookeani kaldal otsustasin siiski, et hakkan Eestisse naastes uuesti kirjutajaks.

Selgus

Veebruaris reisilt tagasi tulles tegelesin esimesel tööpäeval administratiivsete asjadega. Vastasin meile, täitsin tabeleid, maksin ja saatsin arveid. Õigupoolest polnud saata eriti midagi, sest tehtud tööde hulk oli ikka päris õhukeseks kuivanud.

Teise päeva hommikul tegin arvuti lahti, et ühe hea püsikliendi teksti kirjutama hakata.


Vahtisin kangestunult ekraani. Panin silmad kinni ja kujutasin ette, kuidas ma arvuti läbi akna välja viskan, nii et see lendab üle majakatuste ja prantsatab keset Mere puiestee trammiteed (elasime Rotermanni kvartalis) mitmeks tükiks.

Kui nädala lõpuks oli kogunenud ainult 6 töötundi, sain aru, et asi on väga-väga halb. Puhkusest polnud midagi kasu, kõik tööga seonduv ajas endiselt oksele. OK-SE-LE! Kõige muu suhtes olin täiesti ükskõikne, ainsad erandid olid võib-olla ainult kohvi joomine ja magamine.

Õnneks saabus varsti minu korraline terapeudiaeg. Ma ei mäleta, millest me oleks pidanud muidu rääkima, aga nüüd ütlesin, et tead, ma ei suuda enam töötada.

Sai selgeks, et olin täiesti läbipõlenud. Kõik ressursid olid otsa saanud ja toss oli väljas. Nii võib juhtuda, kui endale viis aastat järjest puhkust ei anna.

Ma polnud ise selle peale tulnud, ehkki tagantjärele tarkusena olid kõik märgid olemas. Arvasin, et ju olen isu täis kirjutanud või et pean lihtsalt natuke puhkama.

Vaatasime terapeudiga mu elukorralduse üle, mille tulemusel tegin järgnevatel nädalatel mitmeid olulisi muudatusi. Pean neist siiamaani kinni.

Esimese asjana viskasin kodust kirjutuslaua välja. Elasime väikses korteris, kus ma lauda kogu aeg nägin. Sisuliselt elasin kontoris.

Teiseks otsisin endale Facebooki kaudu töölauda mõnes toredas valgust täis kontoris. Et saaks kodust välja ja mis veelgi tähtsam – teiste inimeste sekka. Pakkumisi tuli rõõmustavalt palju, nii et mul oli isegi raske valida.

Kolmandaks keelasin endale nädalavahetustel töötamise. Terapeut ütles, et inimene peab alati vähemalt kaks päeva järjest puhkama, ühest on vähe.

Neljandaks tähistan nüüd iga väiksema või suurema projekti lõppemist. See ei tähenda mullijoogi avamist – vahel seda ka –, vaid lõõgastumist ja tehtud tööst rõõmu tundmist. Terapeut nimetas neid hetki laadimispunktideks. Uskuge, töötab.

Viiendaks seadsin endale kindlad reeglid meilide lugemiseks. Ma ei vaata nädalavahetustel ja õhtuti pärast tööd postkasti, sest muidu ei saaks mõtteid üldse eemale.

Kuuendaks loobusin igapäevasest kohvijoomisest. Uneteadlase Matt Walkeri sõnul taluvad inimesed kofeiini väga erinevalt ja mina kuulun nende õnnetute hulka, kelle kohv teeb ärevaks ja paneb käed värisema. Kohvist loobuda oli kahju, aga rahulik olek ja kvaliteetsem uni (magan vähem, aga paremini), mis loobumisega kaasnes, on minu jaoks palju suurema väärtusega. Nüüd joon kohvi harva ja püüan piirduda ühe tassiga.

Seitsmendaks vaatan hoolega, mida söön. Valin seda, mis annab mulle palju energiat ja toitaineid. Aitäh, Eric, Wildfiti ja roheliste smuutide eest! (Muidugi ma pole mingi pühak, aga suures plaanis hoian asjad joonel.)

Kaheksandaks valin töid, mis mulle rõõmu teevad. Selle mõtteni jõudsime Madis Markiga proovi-coachimise käigus. Olen oma kirjutajaeluga sealmaal, kus päringuid on rohkem, kui ma jõuan ära teha. See annab mulle võimaluse valida teadlikult neid valdkondi, mis mind inspireerivad ja rõõmustavad.

Üheksandaks teen regulaarselt trenni. Teen hatha joogat, Shalini Mody GraceFiti ja jooksen. Lisaks lihastele ja liigestele saab liikumisest kasu ka aju. Teaduslikult tõestatud.

Kümnendaks planeerin puhkuseid. Palgatöötajad puhkavad vähemalt 28 päeva aastas. Freelancer PEAB sedasama tegema. Märgin puhkuse kalendrisse ja sätin oma töid selle järgi.

Ja nii ääremärkuse korras: astroloogiasaitide lugemise lõpetasin ka ära.

Pärast esimesi kontori-nädalaid hakkas vaikselt elu sisse tulema. Juba enda igal hommikul ilusaks tegemine mõjus hästi. Nad ütlevad, et läbipõlemisest pole võimalik nii kiiresti välja tulla, aga mul hakkas küll üsna ruttu parem.

Umbes poolteist kuud pärast muudatuste tegemist tundsin ühel õhtul esimest korda pärast mitut aastat, et tuleks juba hommik, saaks kirjutama hakata. Juuuhuuuu! See mõte tegi mind üliväga rõõmsaks. Sain aru, et kirjutajatöö on ikkagi see, mida ma tahan teha.

Praeguseks on n-ö uue elu algusest möödas üle poole aasta ja ma ei saaks olla rohkem rahul. Tööaeg on töötamiseks ja muu aeg sõpradega kohtumiseks, lugemiseks ja lihtsalt elu nautimiseks.

Puhkus on kalendrisse märgitud ja elu jälle ilus.

Igas mõttes.

Kokkuvõtteks ja teistele vabakutselistele soovituseks

Aga kui kohv sulle halvasti ei mõju, siis pane edasi ja joo minu eest ka. 🙂

Sul on korralik e-pood, suurepärased tooted ja kvaliteetsed pildid, aga tootekirjeldused on kehvavõitu või päris puudu?

Kui teed tootetekstidesse kasvõi mõne alloleva soovituse abil muudatusi, on tõenäoline, et tõusevad ka müügid.

Tea, kellele sa kirjutad

Tootekirjelduse kirjutamisel on väga oluline teada, kes on sinu toote ostja ja millist probleemi su toode tema jaoks lahendab.

Mis talle selle toote juures oluline on? Mis talle elus üldse tähtis on? Milliseid sõnu ja väljendeid ta selle toote kirjeldamisel kasutab? Mida ta toote ostmise juures pelgab? Millega ta kardab, et see toode hakkama ei saa? Kas ostja on noor või vana jne.

Kui oled oma kliente küsitlenud, siis on sul need asjad teada.

Peamine, ära unusta, et sa kirjutad inimesele, mitte masinale. Kasuta julgelt sina-vormi, samamoodi nagu sa räägiksid tootest oma sõbrale.

Kirjelda, mis kasu ostjal tootest on

Jep, vana hea müügitekstide kirjutamise põhitõde: ära kirjelda toote omadusi, kirjelda kasu.

Vaata seda niipidi: kui kirjeldad toote omadusi, teed seda enda seisukohast (mu tootel on nii palju vidinaid ja omadusi, kui ägeda asja ma olen teinud!), aga kui kirjeldad kasu, tunneb lugeja, et see asi on tema jaoks.

Selle asemel, et öelda: Lehepuhur teeb kõigest x detsibelli müra, ütle: Su pereliikmed ja naabrid ei teagi, et sa igal septembrikuu laupäeval lehepuhuri käima tõmbad. See peaaegu ei teegi häält! (Siit kumab läbi mu “armastus” lehepuhurite vastu ja see näide kuulub praegu veel ulmevaldkonda, aga point on ilmselt arusaadav.)

Tee lugejale puust ja punaseks, kuidas tema elu nüüdsest paremaks muutub.

Tee tehnilised andmed huvitavaks

Eelnev ei tähenda, et tehnilised andmed poleks üldse olulised. Näiteks elektrooniliste vidinate puhul on need asendamatud.

Aga et nii spetsialist kui teemakauge ostja toote omadustest aru saaksid, kirjelda lisaks mõõtude, omaduste, koostisosade jne välja toomisele, mis kasu neist on.

Näiteks:

X arv programme, et kokkamine oleks kiire ja muretu.
Sisaldab vähe süsivesikuid, et aidata sul kaalu kontrolli all hoida.
Valmistatud mahetatrast, et su kehas oleks vähem mürke.
X (kaamera omadus), et saaksid ka hämaras häid pilte teha.

Lisa emotsiooni

Teksti lugejal peaks tekkima tunne, et ta juba kasutab seda toodet. Ja oi, kui mõnus see on! (Või mis iganes muu positiivne emotsioon on sinu toote puhul sobilik.)

Sa otsustad, et täna rohkem jäätist ei söö. Paned karbile kaane peale ja lükkad selle külmkapi alumise sahtli tagumisse nurka. Korras! Aga siis kuuled, kuidas see siidine patt su nime läbi külmkapi ukse hüüab. Alguses vaikselt, ja siis järjest valjemini ja valjemini.

Sa ei suuda kiusatusele enam sekunditki vastu panna, haarad lusika ja…

Näiteks midagi sellist. Seda muidugi juhul, kui selline tekst ettevõtte üldise tooniga kokku läheb.

Võib ka leebemalt ja lühemalt, aga hea oleks, kui lugeja kujutlusvõime tööle hakkaks.

Väldi stampväljendeid

Need on sellised väljendid, mida kasutatakse ilma nende sisu peale suurt mõtlemata, aga mis tegelikult lugejale kuigi palju infot ei anna.

Näiteks.

Kliendisõbralik. Mida see tegelikult tähendab?
Parim valik. Sama küsimus. Miks see parim valik on?

Stampväljendeid on lihtne vältida, kui sa ütled selges ja lihtsas keeles, mida see toode kasutaja heaks teeb.

(Jah, ma olen nagu katkine grammofon, aga selge ja lihtsa väljendusviisi plaati ma käian edaspidistes postitustes ka.)

Üllata lugejat väikse naljaga

Kumb teeb suurema tõenäosusega ostu: inimene, kes luges haigutama ajavat tootekirjeldust või keegi, kellele tõi see tekst naeratuse näole?

Kui see läheb sinu brändi üldise tooniga kokku, siis ole tootekirjelduste kirjutamisel mõõdukalt nutikas ja vaimukas.

Liigne naljategemine on tüütu, aga väike vimka, mis paneb lugeja muigama, on igal juhul teretulnud.

Kasuta märksõnu

Et Google saaks aru, mida sa müüd, kasuta märksõnu, millega soovid, et see toode otsingutulemustes välja tuleks. Tee seda toote nimes ja olenevalt kirjelduse pikkusest kord-paar tekstis sees.

Ära siiski unusta, et sa kirjutad inimesele, mitte Google’i robotitele.

Tee kirjeldus lihtsasti loetavaks

Ära aja kirjeldust liialt pikaks (tegelikult oleneb see jällegi tootest) ja esita see nii, et seda oleks mugav lugeda.

Kui tekst on valmis, vaata üle, milline see visuaalselt välja näeb. Ühes pikas plokis teksti ei jaksa keegi lugeda. Kasuta reavahesid, vahepealkirju, bulleteid, rasvast kirja jm, mis muudab teksti mugavalt skännitavaks ja silmale paremini haaratavaks.

Head kirjutamist!

Kas sul on mõnikord pärast mõne teksti lugemist tunne, et aju lausa kärssab? Loed ja loed, aga aru ei saa, mida öelda tahetakse. 

Minul juhtub see mõnikord siis, kui satun lugema veebiteksti, mis on stampväljenditest nii pungil, et ettevõtte enda hääl ei kostu nende tagant välja.

Olen kokku kogunud mõned sagedamini levivad väljendid, mis ei tee ühelegi veebile head. Esiteks sellepärast, et neid kasutatakse nii palju ja teiseks sellepärast, et need ei anna edasi seda mõtet, mida sa tegelikult oma (tulevastele) klientidele öelda tahaksid.

Igaks juhuks ütlen ka, et see pole maailma lõpp, kui sa oma lehelt mõne sellise väljendi leiad. See, et sa midagi kirja pannud oled, on juba väga hea. Aga mida täpsemini ja selgemini sa oma mõtte edasi annad, seda parem.

Hakkame peale.

Loome kliendile väärtust

Ma pean siin paarile turunduskoolitajale otsa vaatama, kes selle väärtuse loomise džinni pudelist välja on lasknud, sest tundub, et tagasi toppida on seda võimatu.

Minu mõte on see, et kui sa ütled, et sa lood kliendile väärtust, siis see lause ei tähenda minu kui kliendi jaoks mitte midagi. 

Mis see väärtus täpsemalt on? Mida sa minu heaks tegelikult teed?

Ütle otse, kuidas sa mulle kasulik oled. Ma igaks juhuks kordan: mida täpsemini sa oma sõnumi veebilehe külastajale esitad, seda parem. 

Esiteks hoiab selge mõttega tekst külastajat lehel ja teiseks saab ta ju niimoodi paremini aru, miks ta sinu toote või teenuse ostma peaks.

Meie eesmärk on pakkuda terviklahendust

Kas te pakute terviklahendust või te alles püüdlete selle poole?

Ära ütle, mida te tahate teha, vaid mida te teete.

Näiteks:

Sa ei pea oma aega mitme teenusepakkuja otsimise peale kulutama, meie käest saad terviklahenduse. 

Teostame töid

Okei, sellega on nii ja naa. Mõnikord tõesti ei saa teistmoodi, kui öelda, et te teostate töid. Aga mis tööd need on, mida te teete. Kas te saete puid? Või te hooldate arvuteid? Või te küpsetate sünnipäevatorte?

Kui vähegi võimalik, püüa selle väljendi asemel leida midagi muud.

Hoolime kliendist ja tema heaolust

Kui ma seda veebilehe külastajana loen, siis mul tekib küsimus, kes on see klient, kellest hoolitakse? Aga kuidas jääb minu heaoluga?

Selle asemel kasuta sina-vormi ja pöördu minu kui lugeja poole otse.

Näiteks.

Meie jaoks on väga tähtis, et sa jääksid meie teenusega rahule ja sellepärast… 

Oleme turuliidrid, suurimad, vägevaimad jne

See on väga tore, aga mind kui ostjat ei huvita see absoluutselt. Mina tahan head kaupa või teenust, ja võimalikult kiiresti. See, et te olete suurimad ja turuliidrid, ei oma mingit tähtsust. 

Räägi parem, kuidas su kaup või teenus mulle kasulik on ja mu elu paremaks või toredamaks muudab. See veenab mind palju paremini “Osta” nuppu vajutama.

Parima teenuse pakkumiseks omame

Ära ütle “omame”. Ütle “meil on”. 

Näiteks.

Selleks, et sa saakisme sulla pakkuda tõesti parimat … (täida lünk oma teenusega), on meil…

Vot nii. 

Võimalik, et ma uuendan seda artiklit, kui veel mõne “lemmikväljendi” peale satun. 🙂

Kas tead, miks on müügitop raamatupoodides alati nii prominentsel kohal?

Sest meile meeldib osta asju, mille teised on juba heaks kiitnud. 

Sama lugu on ka sinu toote või teenusega. Kui ma näen, et teised on sinu suurepärase toote, suhtumise ja teenindusega rahul, siis ostan ka mina sinu käest palju kergema südamega.

Mis see kerge või raske süda siia puutub?

Väga otseselt. 

Keegi ei taha osta viletsat kaupa ega ajada asju mingi kahtlase kaupmehega, kes kaob pärast raha kätte saamist ära, kirjadele ei vasta ja (võimalikke) probleeme ei lahenda.

Me tahame müüjat usaldada ja nii palju kui see võimalik on, kindlad olla, et saame hea diili. 

Teiste klientide tagasiside on üks paremaid usalduse tekitamise vahendeid. 

Kust ma tean? 

Üks möödunud aastal tehtud uurimus ütleb, et üle 90% veebikasutajatest loeb teiste klientide jäetud tagasisidet ja tervelt 84% võtab seda samamoodi nagu sõbra antud soovitust!

(Muidugi on need numbrid olenevalt valdkonnast erinevad, restoranide ja hotellide kohta jäetud tagasisidet loetakse ilmselt suurema huviga kui mõnda teist. Sellegipoolest peaksid need numbrid igaühe vutt-vutt tagasisidet hankima panema.) 

Kui keegi mõtleb, et laseb nüüd näppudel nobedasti käia ja kirjutab endale paarkümmend kiidulaulu valmis, siis hoidku oma hobuseid.  

Tagasisidest on kasu AINULT siis, kui see on päris.  Jep, koos täisnime ja näopildiga. Olenevalt valdkonnast tuleb kasuks ka tagasiside andja ametinimetuse välja toomine. 

Aga kuidas sellist tagasisidet saab?

Väga lihtsalt. Seda tuleb küsida.

Usun, et kõigil neil toredatel inimestel, kes minu tööle on tagasiside andnud, oleks olnud oma ajaga palju tähtsamatki peale hakata, aga kuna ma kenasti küsisin, siis avaldasid nad sama kenasti oma arvamust.

Sina võid ka nii teha. 

Et tagasiside andmine oleks vastajale võimalikult lihtne, anna talle ette mõned küsimused. Vastuste abil on juba lihtne väike tekst kokku panna.

Hea oleks, kui tagasiside kirjeldaks olukorda enne sinu toote kasutamist, mida see toode tegi ja milline on olukord nüüd. 

Võta appi näiteks selline küsimustik:

  1. Kas sul oli meie koostöö alguses … [sinu toote/teenuse] suhtes kahtlusi või ootusi ja mis neist sai?
  2. Mis sulle meie koostöö juures kõige rohkem meeldib?
  3. Palun nimeta … [toote/teenuse] paar head omadust.
  4. Kas sa soovitaksid seda teistele? Miks?
  5. Tahaksid midagi lisada?

Aga see…  ei ole veel kõik!

Selleks, et tagasisidest võimalikult palju kasu oleks, küsi viimasena, kuidas sa saaksid oma toodet-teenust veelgi paremaks muuta. Milline osa protsessist oli vastaja arvates kõige nõrgem, ja miks?

Neid vastuseid sa ei pea veebilehel presenteerima, küll aga võib sulle sülle kukkuda väga häid ideid, mille abil oma toodet-teenust paremaks teha ja konkurentidest jälle sammukese ette saada. 

Muuda oma toode või teenus nii heaks, et kliendid ise kirjutavad sulle

Võib muidugi juhtuda, et sul on lihtsalt nii rokkiv teenus või kaup, et kliendid ise kirjutavad sulle, kui palju lihtsam, parem või mõnusam nende elu pärast sinu toote või teenuse kasutamist on. 

Nüüd pole muud, kui teha sellisest kirjast screenshot ja küsida kirja saatjalt, kas ta lubab seda sinu veebis pildina kasutada. (Muidugi lubab!)

Näiteks nii:

Hakka tagasiside kogumisega vaikselt peale ja varsti näed, kuidas kliente juurde tuleb.

Sul on olemas märksõnaanalüüs ja sa tead, et peaksid olulisematele märksõnadele vastavad artiklid kirjutama, aga kust ideid võtta?

Või sul on sellised artiklid olemas, aga sa tead, et Google’ile meeldib uus sisu ja sa isegi kirjutaksid seda, aga jällegi: kust, pagan, teemasid saaks?

Ideede leidmine ei ole raske, kui sa tead kasulike artiklite kirjutamise põhitõde: vastata tuleb klientide küsimustele.

Kust neid küsimusi leida, on juba omaette küsimus, aga õnneks pole see raske. Kohe näitan.

Kirjuta sellest, kuidas midagi teha

See huvitab alati. Kui sa müüd näiteks tänavakive, siis kirjuta artikkel tänavakivide paigaldamisest. (Olgu, võib-olla liiga nišikas näide, aga kuna ma just hiljuti sellise artikli kirjutasin – ja ma võin une pealt öelda, kuidas need pagana kivid paika panna tuleb – siis tuli see esimesena meelde.)

Kui sa müüd mingeid huvitavaid vidinaid, siis kirjuta sellest,

Selliseid artikleid loevad ka inimesed, kellel su toodet veel ei ole, aga usu, nad tahavad enne ostu tegemist aru saada, mis värk sellega on.

Igatahes, said mõttest aru. N-ö how-to või kuidas-teemasid, millest inimesed tahaksid eesti keeles lugeda, on mustmiljon, aga mida pole, on vastavad õpetused ja artiklid.

(Muide, kui ma ütlen „kirjuta”, siis tähendab see sedasama, mis „tee video”.)

Kirjuta sellest, kuidas käib sinu toote või teenuse ostmine

Võib-olla sa tegutsed valdkonnas, mis pole nii igapäevane nagu leiva või saia müük. Siis võib sinu lehe külastajal tekkida õigustatud küsimus, mida sinu teenuse tarbimiseks tegema peab.

Kui lähme nendesamade tänavakivide juurde tagasi, siis kirjutasin hiljuti teksti sellest, kuidas tellida endale tänavakivide lasuurimise teenust. Seletasime lahti, mida ja millal teeb tellija, mida ja kuidas teeb teenusepakkuja, ja mis sellest lõpuks välja tuleb.

Artikli lõppu pane kindlasti nupp, mis kutsub lugejat tegema esimest sammu ehk sinuga kontakti võtma, aega broneerima vms.

Räägi oma müügiinimeste ja klienditeenindusega

Millal sa viimati nende käest uurisid, mis klientidele muret teeb? Liiga ammu, eks ole?

Klienditeenindus on kasulike artiklite kullaauk, sest inimesed ju kogu aeg küsivad midagi.

Külasta foorumeid ja Facebooki gruppe

Vaata, mis teemadel inimesed sinu valdkonnas arutlevad ja millisest küsimusest need teemad alguse said. „Kas keegi oskab öelda, kuidas … ?” jne.

Vasta neile ometi. 🙂

Üks-ühele intervjuud klientidega

Timo Porval (kes üldse avastas, et ma oskan kirjutada ja on mind sest ajast peale mentordanud) on mulle algusest peale rääkinud, kui oluline on veebilehe tegemise juures klientide ehk tulevaste veebikülastajatega vestlemine. Seda siis Timo enda ametist, veebilehtede struktuuri tegemisest lähtuvalt.

Aga teksti kirjutamise seisukohast on see veelgi olulisem!

Kindlasti salvesta intervjuu, sest lisaks kliendi küsimustele ja teemadele saad sealt ka väga olulisi väljendeid ja emotsiooni, mille saad oma kirjatükkidesse sisse panna. See on kõva valuuta.

Tööriistad blogiteemade leidmiseks

Jep, sellised asjad on olemas. Üks on näiteks https://answerthepublic.com/ ja teine https://answersocrates.com/.

Need tööriistad leiavad vastavalt sinu sisestatud märksõnale küsimused, mida inimesed on Google’ist otsinud. Geniaalne.

Kas su elu läks lihtsamaks?
Väga hea.

Usud, et saame koos su klientidele vinged tekstid kirjutada? Väga hea, ma usun ka.

Võta ühendust ja hakkame peale! : )