Raamatusoovitus 10/10: Matthew Dicks „Storyworthy“
Ostan inglisekeelse raamatu tavaliselt e-lugerisse. Saab kohe kätte, allajoonimisi on väga mugav teha (ja kustutada) ning kui peaks kolimiseks minema, on raamatute pakkimise ja tõstmisega seoses tükk maad vähem stressi. Torkad „raamaturiiuli“ lihtsalt kotti ja kogu lugu.
Vahel harva juhtub aga, et ostan lisaks Kindle’is olevale e-raamatule ka paberile trükitud variandi. Juhuks, kui Amazon peaks otsustama, et ma talle enam ei meeldi või kui ta peaks oma putka lihtsalt ühel heal päeval kinni panema. Pole võimatu.
Üks sellistest raamatutest on Matthew Dicksi „Storyworthy: Engage, Teach, Persuade, and Change Your Life through the Power of Storytelling“.
Jõudsin selleni läbi soovituse, mille andis üks inimene, kelle arvamusest ma lugu pean, ja kes oli selle omakorda saanud ühelt teiselt inimeselt, kelle arvamusest ma samuti lugu pean. Ja niimoodi, topelt soovitusega varustatult ma selle raamatu ühel õhtul enne magama jäämist pahaaimamatult lahti tegingi.
Olen lugude jutustamisest üksjagu raamatuid lugenud. Nii neid, mis räägivad lihtsalt storytelling’ust kui ka neid, mis räägivad sellest turunduse kontekstis. Ma ei osanud aimata, et „Storyworthy“ on raamat, mille pean poole öö ajal jõuga kinni panema, sest hommikul on vaja värske peaga ärgata ja oma klientide lugusid jutustama asuda.
Ilukirjanduse hilisööni lugemist tuleb mul ikka aeg-ajalt ette, aimeraamatutega juhtub seda haruharva. Aga kuna raamat räägib lugude vestmisest, mille mitmekordne tšempion autor Ameerikamaal on, siis pole imestada, et raamat sedavõrd köitev on.
Säärase pika sissejuhatuse peale lähme nüüd lõpuks raamatu enese juurde.
Kõigil on ägedaid lugusid. Absoluutselt igaühel
Matthew Dicksi on õnnistatud (siia sobiksid ka jutumärgid, kui arvestada paljude lugude tõsidust) väga kirju elusaatusega, nii et lugusid, mida oma elust rääkida, tal juba jätkub. Ja oi-oi-oi kui hästi ta seda teeb! Olgu selleks majapõleng lapsepõlves, elustamine keset lumetormi, värisemine McDonaldsi tagaruumis, relv otsaees, kohtumine aastaid tagasi kadunuks jäänud vennaga vm samavõrd ahhetama panevad juhtumid.
Aga ta räägib sama kaasahaaravalt ka palju vähem dramaatilisi lugusid, mida meiesugused lihtsurelikud ei oskakski oma igapäevaelus tähele panna.
Õnneks on meil „Storyworhy“, mille abil me oma elu lugude märkamist õppida saame.
Kuna see kirjutis siin on raamatu soovitus, mitte kokkuvõtte, siis ma autori nõuandeid edasi andma ei hakka. Ühe tema tehnikatest räägin aga siiski ära. Juhuks, kui sa plaanid raamatut lugeda näiteks siis, kui kõik teised maailma asjad on loetud või kui sa inglise keelega päris sina peal pole.
Homework for Life
Tehnika nimi on Homework for Life. Selleks pole vaja teha muud, kui sisse seada üks lihtne Exceli tabel, kus on ainult kaks veergu: üks kuupäeva ja teine paari lause jaoks ning seda siis igal õhtul täita. Paned lihtsalt kirja vähemalt ühe loo, mis sel päeval juhtus.
Oma lugude märkamine ei tee sinust mitte ainult paremat lugudevestjat vaid paneb sind oma elu täiesti uuest küljest nägema. Autor ütleb, et tabeli täitmine aeglustab lausa sinu elu kulgu. Kui päevad on väga ühetaolised, läheb elu kiiresti, aga kui märkad igas päevas väikseid juhtumeid, siis võtab aja voolamine hoogu maha.
Samuti hakkavad tabeli täitjad nägema, et nende elu on tegelikult väga huvitav – võib-olla lausa äge! – ja see muudab ka nende suhtumist iseendasse. No mis saaks parem olla!
Nii et siit tuleb minu soovitus. Proovi elu kodutööd kasvõi kuu aega ja vaata, mis juhtub. Mina olen sel viisil kirja pannud lugusid, mida ma poleks muidu millekski pidanud, veel vähem oleksid need mulle meelde jäänud. Üks hea asi on tabeli täitmise juures veel – kui hakkad lugusid märkama, hakkavad mingil põhjusel meenuma ka lood minevikust, mille oled täiesti unustanud.
Siin näide minu tabelist:
| 21-Oct-2023 | Jagasin Uria Tsuri workshopil oma taipamist (inglise keeles) iseenda väärtuse kohta ja laulsin kõigi ees: laa-la-laa-la-laa. Kogemus, mida ei unusta. |
| 22-Oct-2023 | Tutvusin Anaga, kelle kõrvale juhuslikult istusin. Kui armas inimene. Leppisime kokku, et Lissaboni sattudes võtan ühendust ja teeme väikse kohvi. |
| 23-Oct-2023 | Naisteringi kõne, teemaks intuitsioon. Tuli meelde lugu Balilt aastaid tagasi, kus oma sisetunnet eirasin (suur must liblikas ruumis lõksus – see olen mina, kui suhtlen edasi oma värske tuttava M-ga) ja milleni see kõik viis. |
Kõik, mida vajad kaasahaaravaks lugude vestmiseks
Ilma liialdamata ütlen, et selles raamatus on olemas kõik vägevate storyteller’ite nipid ja trikid: kuidas leida oma loole algus ja kuidas lõpp, kuidas kruvida pinget, millal on huumor omal kohal, milliseid sõnu kasutada ja milliseid mitte, kus pidada pausi, kuidas mängida ajavormidega jne.
Autor ei jäta ühtki saladust rääkimata ja ehkki ta arvab, et tõmbab sellega endale teiste professionaalsete, võistlustel käivate jutuvestjate pahameele, ei hooli ta sellest põrmugi. Laetud relva on tal juba kord otsa ees hoitud, vaevalt, et olukord kolleegidega sama hulluks läheb.
Nii et loe. Soovitan.
Ja kui sa ütled, et sinusse lugude jutustamine ei puutu, siis tegelikult sa tead, et see nii ei ole. Võin kihla vedada, et sa oled täna vähemalt ühe loo rääkinud. Kui mitte täna, siis eile kindlasti. Tööl, deidil, terapeudi juures, õhtusöögil, kus iganes.
Hääd lugemist ja jutustamist! 🙂
Usud, et saame koos su klientidele vinged tekstid kirjutada? Väga hea, ma usun ka.
Võta ühendust ja hakkame peale! : )
Jaana Maling