9 mõtet, mille ma Elizabeth Gilberti töötoas kirja panin. Ja 1 asi, mis mul järgmiseks teha tuleb
Olen lugenud kolme Liz Gilberti raamatut.
“Söö, palveta, armasta” oli tore raamat, mis andis paljudele justkui loa teha midagi, mida nad pidasid ilmvõimatuks – muuta oma elu, süües seejuures hurmavate itaallaste seltskonnas nii palju pastat kui sisse mahub.
“Big Magic” andis mulle täiesti uue vaate loovusele ja ideedele. Neist kõige paremini on meelde jäänud mõte, et kui idee on sinu juurde tulnud ja sa mõistliku aja jooksul temaga midagi peale ei hakka, siis läheb ta kellegi teise juurde.
Tema viimane raamat, “All the Way to the River” raputas mind kõvasti. See avas mu silmad sõltuvuste suhtes ja pani ausalt otsa vaatama mõnele enda omale, mida ma pole seni osanud sõltuvuseks pidadagi. Tavaliselt jagan vingemaid lugemiselamusi Instagramis, aga see postitus on tahtnud pikemat laagerdumist.
Kui “Big Magicut” lugedes sain aru, kui väga mind köidab Gilberti spirituaalsus, siis “All the Way to the River” lajatas sellise toore aususe ja ehedusega, et ma täiesti armusin Lizi maailmanägemisse ja mõtteviisi.
Amsterdam calling
Varsti pärast raamatu lugemist nägin uudist, et Elizabeth Gilbert tuleb Euroopa tuurile ja korraldab Amsterdamis terve nädalavahetuse kestva töötoa.
Esimene mõte oli: jessss! Teine, kolmas ja seitsmes ütlesid: mhm, väga tore, aga… No neid agasid oli ikka üksjagu.
Kuid siis mõtlesin, et millal ma siis teen neid toredaid asju, mida ma teha tahan, kui mitte praegu.
Ja ostsin pileti ära.
Kohal
Uhiuue kalingurköites märkmiku ja lemmikpastakaga varustatult olin tund aega enne ürituse algust kohal. Kuna kindlaksmääratud kohti polnud, olid ainult kuld-, hõbe- ja pronkspileti tsoonid, tahtsin oma hõbepääsmega võimalikult lavalähedast kohta saada. Sain ka.
Tegelikult polnud muidugi tähtsust, kus su istekoht oli, sest suurema osa ajast olid nina märkmikus ja kribasid nii kiiresti kui jõudsid.
Ürituse toimumise koht oli omaette elamus.
Jõe kaldal asuv Amsterdam Theater on suhteliselt uus hoone, mille erkpunaste, ülipehmete samettoolide ja vingete tehnoloogiliste võimalustega saal oli muljetavaldav. Lava ja poolt saali ümbritseval 180-kraadisel ekraanil oli terve töötoa toimumise aja kuvatud sügav mets, mis mõjus ülimalt mõnusalt ja rahustavalt. Väline maailm jäi ukse taha, seda justkui polnudki olemas.

Liz hoolitses selle eest, et see terve workshopi aja nii ka jääks. Saali sisenedes poseeris ta esimesed poolteist minutit naljakates ja vähemnaljakates poosides, et kõik osalejad oma pildid kätte saaksid, ja palus siis telefonid välja lülitada.
Ta tegi seda viisil, mis vastuvaidlemist ei sallinud ja kui keegi oma telefoni sisse jättiski, siis ausalt – oma viga. Oleme unustanud, kui vabastav võib olla mõni väljalülitatud telefoniga veedetud tund.
Ootused
Enne kui lähen töötoa sisu juurde, pean rääkima ootustest. Sest nagu sa arvata võid, olid minu omad otsaga kosmoses.
Mul polnud küll selget ettekujutust, mis toimuma hakkab, aga ma arvasin, et see nädalavahetus on ülivinge ja vägev ja pühapäeva õhtuks ma kirjutan senisest 10 korda paremini ja mind tabavad kõiksugu suurepärased ideed, et mitte öelda ilmutused.
Heakene küll.
Kui esimene päev oli mööda saanud, helistas sõber Joosep ja küsis, et kuidas on ja kas ma olen rahul.
„Tead… Otseselt ei ole nagu midagi viga… Aga ma tegin Laulasmaa loovuslaagris GraceFiti naistele umbes sama asja,” vastasin.
„Aga kuule! See on ühtaegu halb ja hea uudis ju!” vastas Joosep rõõmsalt.
Tõsi! Tegelikult oli see isegi rohkem hea kui halb uudis.
Ja üldse andsin ma hinnanguid liiga vara. Teise päeva õhtuks olin üritusest vaimustuses ja lausa lendlesin tillukesse katusekambrisse, mille ma endale Amsterdami kesklinna üürinud olin.
Mõtteterad ja taipamised
Gilbert on enda ja oma mõttemaailmaga nii palju tööd teinud, et see, mida teistele jagab, on puhas kuld. Vähemalt minu jaoks.
Eks iga osaleja pani kirja teda kõige enam kõnetavad mõttekäigud ja taipamised, ühele mõjus üks harjutus rohkem, teisele teine. Mõned mulle kõige enam korda läinud tarkuseterad on järgmised.
- Sa juba tead.
See oli üks läbivaid teemasid. Sest pagan, me ju tegelikult alati teame, isegi kui me ei taha oma teadmist tunnistada ja pisendame seda kui „lihtsalt mingit mõtet”. Enamasti ei ole vaja kuhugi Peruu džunglisse ayahuasca’t tegema minna, sest… sa juba tead.
- Mõistus on suurepärane tööriist, aga vilets isand
Miks? Sest ta kardab. Ta otsib pidevalt võimalikke ohte ja liigitab asju headeks ja halbadeks. Loovusega on vastupidi, ta ei karda, ta on uudishimulik, ta tahab teha, proovida, katsetada… Ahh, elu!
- Märka väikseid magusaid hetki, mis teevad elu mõnusaks
Need ei ole mingid eufooria- või ekstaasihetked, millest peab paratamatult „alla tulema”, vaid need on mõnusad ja pehmed väiksed naudingud .
Minul sai kirja näiteks: suvine varahommik enne päikesetõusu, päeva esimene kohv, raamatuga voodisse pugemine (lemmik!), ägedate riiete kandmine, see tunne nahal, kui lähed inimtühjas rannas alasti ujuma, magus üksiolemine oma päevikuga, jasmiinitee, sushi, õhtusöögid sõpradega, tänutunne, ajakirja lappamine ja kommi söömine juuksuritoolis, hommikune kirjutamine, kuum vann, väljalennu ootamine Tallinna lennujaamas…
Naisel, kellega kirjapandut jagasin, sai kirja see tunne, mis tekib siis, kui paned nina oma kassi kasukasse. Lisasin selle kiirelt ka enda nimekirja, sest ma ei tea, mis võluasi selle kassikasuka lõhnaga on, aga mulle ka nii meeldib see!
- Kellegi pärast muretsemine ei ole armastuse näitamine, see on lämmatamine
Sest kui me muretseme kellegi pärast, siis tuleb mure sageli meie enda hirmust, et meie elu muutub. Kui mure tahab peale tulla, ütle mõttes: mul on täielik usk sinu hinge teekonda.
Liz on väga spirituaalne inimene ja sama usun ka mina – igal hingel on oma teekond ja kellegi muretsemine seda muuta ei saa. Teiste elude elamine hoiab meid hoopiski tagasi ega lase teha neid asju, mida me siia tegema tulime.
Nõu andmine, eriti kui seda pole küsitud, on niikuinii väga suur no-no, aga tasuks olla tähelepanelik ka siis, kui nõu küsitakse. Sa tead, mis oleks sarnases olukorras hea sulle, aga sa tegelikult ei tea, mis on hea talle. Liz ütles isegi nii: me anname nõu siis, kui me sisemiselt paanitseme.
- Anna endale luba
Üks harjutus, mida ma teen kindlasti veel läbi, on endale loa andmine erinevate asjade tegemiseks või siis mittetegemiseks. Luba võtta kaks kuud puhkust, luba mitte värvida oma juukseid, luba mitte sobituda, mitte meeldida või mis iganes.
Mina andsin endale loa mitte võrrelda ennast teistega, ka mitte noorema iseendaga.
- Vahel me ei tea, et me oleme puuris, enne kui keegi teine sealt välja murrab
Jah. Vahel me ei teagi, et teistmoodi saab, enne kui näeme kedagi teisiti tegemas.
- Don’t be a caretaker of expressions of other people’s faces
Aamen selle peale. Teiste näoilmed ei ole tõesti sinu mure ja just sellepärast palus Liz ka oma töötoas sõbrannadel ja paaridel teineteisest eraldi istuda. Ainult nii oli võimalik iseendale keskenduda.
- Üksinduse ravi on üksiolemine (solitude)
Kirjutan ka sellele kahe käega alla. Üks tervendavamaid praktikaid, mida ma olen teinud, on üksi veedetud tunnid oma päevikuga. Asendamatud minu teekonnal!
- See, kelleks sa oled saamas, püüab su kinni
Julgust on vaja ainult siis, kui sa ei usalda täielikult. Kui sinu vaim, kõrgem mina, tõeline mina, või kuidas iganes sa seda osa endast nimetad, sulle järgmise sammu ette ütleb, aga sa kardad, siis usalda. Usalda, et see, kelleks sa oled saamas, püüab su kinni. Kas pole ilus!
Ja siit jõuan kokkuvõtteni.
Mul on märkmikus muidugi palju-palju rohkem tarkuseteri kirjas, aga ma ei jõua kõiki siia kirja panna. Ja pole vast vajagi.
Ühte jagan aga veel.
Esimese päeva keskel tuli mulle kindel teadmine, et Eestisse tagasi tulles tuleb mul korraldada oma töötuba. Ma püüdsin sellega alguses muidugi vaielda, aga teise päeva lõpuks oli selge: ma teen selle ära, ma lihtsalt ei saa teisiti. See, kelleks sa oled saamas, püüab su kinni…
Niisiis.
Kui oled oma märkmiku ja lemmikpastakaga varustatult valmis kuulama oma mõtteid ja kirja panema unistusi, siis ootan sind 9. mail kell 11–15 stuudios Portaal Põhjala tehases.
Snäkki saab, head seltskonda saab ja mõnusat muusikat saab ka.
Usud, et saame koos su klientidele vinged tekstid kirjutada? Väga hea, ma usun ka.
Võta ühendust ja hakkame peale! : )
Jaana Maling
